Wednesday 2 March 2011

PGR Du'un Ema Nain Lima Kolui Hariku Aan Fahe US$1779, Publiku Du'un PGR Halo Politika Persegisaun

Tempo Semanal-Dili, 02.03.2011
Breaking News

Iha tuku sia minutu rua nolu resin haat juiz sira ne’ebe hala’o julgamentu ba kazu alegasaun kontra Vice Primeiru Ministru DR. Jose Luis Guterres tama ba salaun julgamentu tribunal distrital Dili.

DR. Jose Luis Guterres tuur besik DR. Joao Freitas Camara, Embaixador Timor Leste ba Thailandia ne’ebe mos sai hanesan arguido ba kazu hanesan.

Iha julgamentu ohin DRA. Ana Maria de Jesus M. Valeria la marka prezensa nune’e tribunal labele hala’o julgamentu. Razaun seluk Tribunal labele julga membru do Governu ida tan ba Parlamentu Nasional seidauk hasai imunidade Vice Primeiru Ministru DR. Jose Luis Guterres ninian.

Foun-foun arguido ba kazu Kolui hodi hariku aan hamutuk ne’e ema nain lima maibe Tribunal distrital dili haruka fila kazu DR. Zacarias Albano da Costa ho DR. Rogeiro dos santos ninian iha loron 19/11/2010 ho razaun falta evidencia.

Tuir mai iha loron 13/12/2010 Prokuradoria jeral da Republika halo rekursu ba tribunal de rekursu no tuir fontes jornal ne’e  iha tribunal Dili dehan Prokuradoria da Republika husu atu juiz constantino labele julga kazu refere.

Tuir dokumentus konfidensial loron 31/08/2010 husi prokuradoria jeral da republika ne’ebe jornal Tempo Semanal asesu, ministeiru Publiku akuza DR. Jose Luis Guterres, Vice Primeiru Ministru RDTL, Ministru Negosiu Estranjeiru, DR. Zacarias Albano da Costa, DR. Joao F. do Camara, Embaixador Timor Leste ba Thailandia, DR. Rogeiro dos Santo, Funsionario ka diplomata iha Embaixada TL ba Brasil no DRA. Ana Maria de Jesus Moreira Valeiro involve iha aktu krime kolui hodi hariku aan hamutuk.

Iha pontus numeru tolu nolu resin hitu husi dokumentu segredu Prokuradoria Jeral da Republika ne’ebe Jornal ne’e suu sai hateten katak ema ne’e halakon osan estadu ninian ho total US$19,569.

Iha parte seluk jornal ne’e mos konsege asesu ba dokumentus kontratu ne’ebe asina husi Vice Ministra no Ministra Negosiu Estranjeiru iha II Givernu Konstitusional, DRA. Adalgisa Magno iha loron 26/10/2006 hodi emprega DRA. Ana M. de jesus M. Valerio ba segundu sekretaria ba Misaun permanente TL iha Nova Yorke. Dokumentus ne’ebe prepara husi DR. Joao F. do Camara iha loron ida antes dekreta klaru no momos hodi hateten katak lala’ok emprega Sra. Ana Maria ne’e tuir instrusaun mai husi excelencia Preimeiru Ministru DR. Jose Ramos Horta iha segundu Governu konstitusional ninian ne’ebe hato’o liu husi DR. Nelson dos Santos hanesan eis sekretariu jeral ba Ministeriu Negosiu estranjeiru.

Tuir CPV ne’ebe asina husi vice Ministra dos negosiu estranjeiru DRA. Adalgisa Magno iha 10/11/2011 ho numeru CPV FCF#: 704422 no FCF#:704423  dekreta orsamentu ba selu Housing Allowance kada fulan ba DRA. Ana Maria de Jesus Valeiro kiik liu hodi moris iha Nova Yorke kompara ho embaxadora Timor Leste ba mozambike ninian.




"ha'u la hatene oin sa maka imi bele trata imi nia ema ho osan ida hanesan ne'e hodi reprezenta imi nia estadu iha Nova yorke sa tan hela iha Manhattan ne'e kala selu kuartu ida kada fulan mos la to'o," dehan reprezentante estranjeiru ida iha Dili ne'ebe husu jornal ne'e labele publika ninia naran.

Kestaun dignidade nasaun no povu ida ne'e ninia tau hela iha jogu ho kazu DRA. Ana no kestaun justica tau iha kauza wainhira DR. Zacarias ne'ebe hatutan de'it bu'at ne'ebe estabelese ona kona alegasaun,  wainhira hahu nain prosesu sira la kona kazu ruma.
Tabela hatudu katak orsamentu Housing Allowance ba DRA. Ana kada ho total US$1,779 ba fulan 12 ne’ebe kalkula hamutuk US$21,348 maibe akuzasaun husi Provedoria dos direitus Humanus no Justica besik US$ rihun tolu.

“se karik loos katak eis vice Ministra Negosiu Estranjeiru asina duni kontratu ne’eba maka la tama iha lista akuzadus enatun duvidas ho sistema justica Timor Leste ninian liu-liu integridade PGR ninian,” dehan Abrao N. S. Antonino da costa, estudante husi Universidade nasional Timor Leste iha kampus besik Parlamentu nia oin.

Estudante ne’e dehan, “Ha’u kuriozu atu hatene tan ba sa maka Prokuradoria Jeral da Republika la akuza mos ema ne’ebe asina kontratu no CPV maibe persege de’it DR. Jose Luis Guterres.

Abrao fakar sai ninia deskonfia asaun kontra DR. Jose Luis Guterres ne’e halai liu ba asuntus politiku duke justice loloos.
“Ne’e drama ida ne’ebe halai liu ba politika odiu no vingasa malu iha Fretilin ninia laran tan ba hanesan tuir notisia dehan Fretilin maka halo keixa kontra DR. Jose Luis Guterres entaun it abele dehan iha kongresu Fretilin ninian iha Maiu 2006, DR. Jose Luis ho Fretilin mudansa maka hahu harahun Fretilin antes sira nia governasaun nakadoko hodi to’o lakon boot iha elisaun 2007,” Abrao hato’o ninia deskonfiansa ba Prokuradora Jeral da Republika.

Estudante ne’e hateten katak akuzaun kontra DR. Jose Luis Guterres ne’e hanesan presedente ida kee bele hasa’e ou hamenus konfiansa publiku ba justice iha nasaun ne’e.
“Ita bele sadik kapasidade Prokuradoria Jeral da Republika ho kazu ida ne’e sai hanesan barometru atu hametin konfiansa publiku ba justice nasaun ninian. Se karik DR. Jose Luis Guterres la hetaan sala entaun diak liu ita nia prokurador sira estuda haree ba estuda tan lai,” sadik estudante semester lima ne’e.



Nia kestiona razaun la iha alegasaun kontra Prezidenti da republika hanesan Xefe ba Segundo Governu konstitusional ne’ebe foo instrusaun hodi nomeia DRA Ana ba Segundo sekretaria iha misaun Permanente iha Nova Yorke no Eis vice Ministra no Ministra estranjeira ne’ebe aprova proposta husi DR. Jose Ramos Horta ne’ebe hakerek iha surat kontratu ba DRA. Ana maka prepara husi DR. Joao F. do Camara iha loron 05/10/2006.

Hafoin de julgamentu, DR. Jose Luis guterres ne'ebe akompania husi ninia defensor DR. Sergio Hornai ho fiar aan dehan nia la halo sala neim bu'at ruma maibe nia iha determinasaun atu hahi justica hodi marka prezenca iha tribunal tuir data ne'e marka ona ba  sesaun julgamentu tuir mai sei hala'o fali iha loron 11-14/04/2011. DR. Guterres mos husu atu iha tempu oportunu Parlamentu Nasional bele tuur hodi kasu ninia imunidade tan ba tribunal rasik dehan labele julga membbru do governu ida.  

Iha parte seluk wainhira husu komentar husi emprezariu nasional rui castro dehan nia la fiar DR. Jose luis Guterres funu tinan rua nolu resin haat hodi nauk fali povu nia osan US$1779 kada fulan durante tinan ida.

“ita husik justice la’o. kala DRA. Ana Pessoa iha ona evidensia ruma maka kazu ne’e lori on aba tribunal maibe ha’u maka la fiar 100% DR. Jose Luis Guterres atu hariku aan ho seritu Tujuh Ratus fulan ida. Ne’e dala ida tan ita delek ona,” dehan Rui Castro. (TS).

3 comments:

Unknown said...

Husik justisa mak hakotu, lialos sei mosu, maske neneik!!

Anonymous said...

Ita hein deit saida maka acontese quando Frente la manang iha Elicao 2012....F sei hatama ema barak ba kadeia,sira sei buka dalan para hatama duni sira nia Camarada rasik ba kadeia....la fiar mak ita hare tok pasca 2012.....

Anonymous said...

Kuidado ho Mafia Lei (Mafia Hukum) nebe ke hau hare atu daet mai Timor ona. Hosida ema nebe ke los bele sai sala nebe ke sala be los fali.