Wednesday 17 June 2009

Lucon A/S: Study “Timor-Leste Gas Export Pipeline Feasibility Study”, Addendum #2 to Tempo Semanal Edisaun 143


Pipeline Crossing of Timor Trench, Review of “Timor-Leste Gas Export Pipeline Feasibility Study”, Prepared for The Ministry of Development and Environment Timor-Leste Rev. 02 20 January 2005. To see the whole report click on the link.

4 comments:

Anonymous said...

Kona ba asusntu pipeline hosi Sunrise mai TL. Iha asuntus importante 3 maka ita tenki considera hanesan tuir mai nee:

1. Asuntu legal; Tuir tratadu tasi Timor sunrise 20% deit maka tama iha area konjunta entre Australia ho Timor-Leste nebe maka fahe lukru 90%:10% e restu 80% iha teritoriu Australia nian.Ne signifika katak tratatu tasi timor so bele aplika deit ba iha 20% nebe maka pasaparte ba area konjunta.Teknikamente dificil ba Australia atu hasai deit ninia 80% reserva nebe iha e mos ba area konjunta produse 20% tamba posu Sunrise nee ida deit e ligadu. Entaun atu resolve kaju sunrise tenki hamusu agreement foun ida nebe naran CIMAT para bele kesi produdusaun sunrise nee bele lao ho diak. Iha fatin seluk, hare hosi aspektu politiku, Timor-Leste kestiona kona status sunrise nee hare hosi lei internasional katak kampu nee Timor nian hotu e hosi parte Australia mos kestiona Asuntu nee. Entaun win-win solution maka nee, duke ita diskuti fronteira nebe han tempu bele naruk diak liu ita buka dalan klaran para resolve uluk rekursus nebe iha, lukru ita fahe 50%;50% hosi total reserva nebe maka kampu nee iha too tinan 50 maka ita sei bele kolia fali fronteira. nee aspektu legal nebe maka legalisa iha tratadu. Ita hare hosi stetementu sekretari stadu katak rekursus nee timor nia hotu e hosi parte Australia mos liu hosi sira nia embaisada hatete katak Timor laiha direitu atu disidi mesak kona situasaun sunrise. sekarik Australia dehan oke se imi hakarak desidi entaun imi disidi imi nian 20% neba e ami lori ami nia 80% ne ba Australia. see situasaun ne maka akontese entau Cimat lavale.

2. Asuntu Teknologia, asuntu ida nee asuntu ida que importante. uluk 2003 asuntu ida nee Woodside ho nia shareholders sira usa hanesan rasaun ida forte para labele lori pipeline mai Timor tamba sidauk iha probas teknologia nebe maka bele pasa tasi klean liu hosi 3000 metrus, maibe realidade iha evolusaun teknologia subsea engeneering iha mundu tomak hatudu katak desafiu teknologia tasi klean laos problema boot ba problema desemvolvimentu kampu sunrise. entaun

3. Rasaun ikus liu maka komersialidade. rasaun ida nee maka sai hanesan faktor determinate ba kompania lori hola desisaun final ba desemvolvimentu kampu sunrise. Tuir kompania operador Wooside nia estudu hatudu katak opsaun dada pipiline ba Darwin mak opsaun ida baratu liu ba sira ba sira para bele hetan lukru nebe makas e mos liu hosi opsaun ne Timor ho Australia bele hetan rendementu direita nee be makas. Problema maka nee, hosi estudu Wooside nia sira ladun halao studu nebe profundu ou detailu kona opsaun Timor nian sira (Wooside) so fokus liu ba opsaun Darwin nian.

bersambung....... Amandio

Anonymous said...

sambungan hois komentario uluk......

Hos problemas 3 iha leten hau hakarak halo komparasaun aprosimasaun entre guvernu Fretilin ho AMP usa para atu lori pipeline mai Timor-Leste.

1. Hosi aspetu legal, ba guvernu Fretilin laiha problema ba sira tamba sira mak establese e sira mos hatene bein oin sa atu implementa tratatu sira nee para bele lori pipeline nee mai Timor. kontari ho AMP nebe mak la dun hatene lolos e kona ba tratadu nebe iha entaun sira iterpreta tratadu nee berlawanan ou kontraria ho parte Australia. Ho presepsaun nebe la hanesan entre Australi ho TL(AMP) bele halakon CIMAT tamba cimat nia durasaun tinan 6 deit. e Opsaun haat (Abandona) hosi AMP sei aplika ba sunrise. Sekarik AMP aplika opsaun abandona sei fo vantagen boot ba Australia atu iha direitu nebe boot liu para produce 80% nebe maka pasaparte Australia nia entaun se mak lakon? Ita hakarak ka lakohi e ida nee sei akontese iha sunrise nia situasaun. Realidade akontese tia ona iha kampu laminaria nebe Australia hasai sein konsidera Timor-Leste.

2. Aspektu Tekniku ho Komersial. Ba asuntu aspektu tekniku hau haoin entre Fretilin, AMP, Australia ho Kompania sira rekiunese ona katak teknologi tasi klean laos problema boot ona ba kasu Sunrise maibe, hosi parte timor leste tenki halao estudu indepente nebe maka kredibel tuir standart internasional para ema hotu hotu bele fiar resultadu studu nee. Ba asuntu ida nee difrensa entre Fretilin ho AMP maka nee, hosi Fretilin nia strategia uluk prefere usa independente konsultan ho reputasaun internasinal nebe diak maka halo estudu viavilidade pipleine e Fretilin lakohi atu usa kompania ida halo estudu tamba rasaun katak hosi estudu nee kompania wooside ho nia shreholders sira sei la fiar ho rasaun komplik of intrest. Kompara ho AMP lae, hanoin oinsa maka bele atingi nia objetivu maibe nunka hanoin nia konsequensia. Exemplu maka fo ba Petronas halo studu viabilidade, maiske resultado nebe maka hetan hosi studu nee diak maibe hosi Woodside nunka mais atu fiar 100% tamba ho rasaun koplik of intrest (Petronas hamutuk ho TL para atu hasai sira nia direitu).

3 Ikus liu, maka komersial, hosi Timor -Leste tenki usa inttiutuisaun independente para bele probas kustu ba investimentu mai timor nee maka baratu liu ba Austrlai e labele usa kompania nebe maka hanesan dadaun AMP usa nee. nee so lakon osan saugate e sei kria deskumfiasa hosi Parte Australia ho Woodside. Sekarik AMP usa konsultan independete nebe maka kredible entaun resultadu nee sei bele konvense operador ho parte Australia e sira nunka mais atu fiar resultadu studu nee. ita hein

Amandio

Anonymous said...

Kona ba asusntu pipeline hosi Sunrise mai TL. Iha asuntus importante 3 maka ita tenki considera hanesan tuir mai nee:

1. Asuntu legal; Tuir tratadu tasi Timor sunrise 20% deit maka tama iha area konjunta entre Australia ho Timor-Leste nebe maka fahe lukru 90%:10% e restu 80% iha teritoriu Australia nian.Ne signifika katak tratatu tasi timor so bele aplika deit ba iha 20% nebe maka pasaparte ba area konjunta.Teknikamente dificil ba Australia atu hasai deit ninia 80% reserva nebe iha e mos ba area konjunta produse 20% tamba posu Sunrise nee ida deit e ligadu. Entaun atu resolve kaju sunrise tenki hamusu agreement foun ida nebe naran CIMAT para bele kesi produdusaun sunrise nee bele lao ho diak. Iha fatin seluk, hare hosi aspektu politiku, Timor-Leste kestiona kona status sunrise nee hare hosi lei internasional katak kampu nee Timor nian hotu e hosi parte Australia mos kestiona Asuntu nee. Entaun win-win solution maka nee, duke ita diskuti fronteira nebe han tempu bele naruk diak liu ita buka dalan klaran para resolve uluk rekursus nebe iha, lukru ita fahe 50%;50% hosi total reserva nebe maka kampu nee iha too tinan 50 maka ita sei bele kolia fali fronteira. nee aspektu legal nebe maka legalisa iha tratadu. Ita hare hosi stetementu sekretari stadu katak rekursus nee timor nia hotu e hosi parte Australia mos liu hosi sira nia embaisada hatete katak Timor laiha direitu atu disidi mesak kona situasaun sunrise. sekarik Australia dehan oke se imi hakarak desidi entaun imi disidi imi nian 20% neba e ami lori ami nia 80% ne ba Australia. see situasaun ne maka akontese entau Cimat lavale.

2. Asuntu Teknologia, asuntu ida nee asuntu ida que importante. uluk 2003 asuntu ida nee Woodside ho nia shareholders sira usa hanesan rasaun ida forte para labele lori pipeline mai Timor tamba sidauk iha probas teknologia nebe maka bele pasa tasi klean liu hosi 3000 metrus, maibe realidade iha evolusaun teknologia subsea engeneering iha mundu tomak hatudu katak desafiu teknologia tasi klean laos problema boot ba problema desemvolvimentu kampu sunrise. entaun

3. Rasaun ikus liu maka komersialidade. rasaun ida nee maka sai hanesan faktor determinate ba kompania lori hola desisaun final ba desemvolvimentu kampu sunrise. Tuir kompania operador Wooside nia estudu hatudu katak opsaun dada pipiline ba Darwin mak opsaun ida baratu liu ba sira ba sira para bele hetan lukru nebe makas e mos liu hosi opsaun ne Timor ho Australia bele hetan rendementu direita nee be makas. Problema maka nee, hosi estudu Wooside nia sira ladun halao studu nebe profundu ou detailu kona opsaun Timor nian sira (Wooside) so fokus liu ba opsaun Darwin nian. Bersambung....

Amandio

Anonymous said...

Hos problemas 3 iha leten hau hakarak halo komparasaun aprosimasaun entre guvernu Fretilin ho AMP usa para atu lori pipeline mai Timor-Leste.

1. Hosi aspetu legal, ba guvernu Fretilin laiha problema ba sira tamba sira mak establese e sira mos hatene bein oin sa atu implementa tratatu sira nee para bele lori pipeline nee mai Timor. kontari ho AMP nebe mak la dun hatene lolos e kona ba tratadu nebe iha entaun sira iterpreta tratadu nee berlawanan ou kontraria ho parte Australia. Ho presepsaun nebe la hanesan entre Australi ho TL(AMP) bele halakon CIMAT tamba cimat nia durasaun tinan 6 deit. e Opsaun haat (Abandona) hosi AMP sei aplika ba sunrise. Sekarik AMP aplika opsaun abandona sei fo vantagen boot ba Australia atu iha direitu nebe boot liu para produce 80% nebe maka pasaparte Australia nia entaun se mak lakon? Ita hakarak ka lakohi e ida nee sei akontese iha sunrise nia situasaun. Realidade akontese tia ona iha kampu laminaria nebe Australia hasai sein konsidera Timor-Leste.

2. Aspektu Tekniku ho Komersial. Ba asuntu aspektu tekniku hau haoin entre Fretilin, AMP, Australia ho Kompania sira rekiunese ona katak teknologi tasi klean laos problema boot ona ba kasu Sunrise maibe, hosi parte timor leste tenki halao estudu indepente nebe maka kredibel tuir standart internasional para ema hotu hotu bele fiar resultadu studu nee. Ba asuntu ida nee difrensa entre Fretilin ho AMP maka nee, hosi Fretilin nia strategia uluk prefere usa independente konsultan ho reputasaun internasinal nebe diak maka halo estudu viavilidade pipleine e Fretilin lakohi atu usa kompania ida halo estudu tamba rasaun katak hosi estudu nee kompania wooside ho nia shreholders sira sei la fiar ho rasaun komplik of intrest. Kompara ho AMP lae, hanoin oinsa maka bele atingi nia objetivu maibe nunka hanoin nia konsequensia. Exemplu maka fo ba Petronas halo studu viabilidade, maiske resultado nebe maka hetan hosi studu nee diak maibe hosi Woodside nunka mais atu fiar 100% tamba ho rasaun koplik of intrest (Petronas hamutuk ho TL para atu hasai sira nia direitu).

3 Ikus liu, maka komersial, hosi Timor -Leste tenki usa inttiutuisaun independente para bele probas kustu ba investimentu mai timor nee maka baratu liu ba Austrlai e labele usa kompania nebe maka hanesan dadaun AMP usa nee. nee so lakon osan saugate e sei kria deskumfiasa hosi Parte Australia ho Woodside. Sekarik AMP usa konsultan independete nebe maka kredible entaun resultadu nee sei bele konvense operador ho parte Australia e sira nunka mais atu fiar resultadu studu nee. ita hein

Amandio